Korduma kippuvad küsimused

Mis on ujumisoskus?

Eesti Ujumisliit koostöös ujumise õpetajate, Päästeameti ja vetelpäästjatega on töötanud välja ujumisoskuse standardi, millega saab reaalset ujumisoskust mõõta. Oma töös lähtume põhikooli riiklikust õppekavast ja ujumisoskuse standardist.

TESTI ENNAST: Kas ma oskan ujuda?
Ujuda oskab inimene, kes suudab järjest sooritada 200 m kompleksharjutuse: hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.

Miks ujumisoskus on oluline omandada?

Öeldakse, et kui oled ujumise selgeks saanud, siis ei unune see kunagi. Peale selle, et ujumine võib päästa elu, on see ka hea viis enda karastamiseks, koordinatsiooni arendamiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, rühi parandamiseks ja luustiku ning lihaste tugevdamiseks.

Ujumisoskus on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine. Mida paremini osatakse ujuda, seda suurem on võimalus päästa enda ja võimalusel ka teise inimese elu, kui peaks juhtuma õnnetus. Lisaks annab ujumisoskus võimalusi paljudeks teisteks tegevusteks, alates suvise paadisõidu nautimisest, lõdvestumisest, taastusravist kuni sportlike tulemuste nimel võistlemiseni.

Vaid need, kes on ise veehirmu tundnud, teavad, kui hea on sellest lahti saada, olles ujumise selgeks õppinud. Enamik inimesi püsivad küll kuidagi pead püsti hoides veepeal, aga sealt edasi on veel pikk tee, et end vees kindlalt tunda ja ootamatutes olukordades hakkama saada. Õpime veega kohanemist, sukeldumist, hõljumist, libisemist, rinnuli ja selili asendis edasiliikumist ja veeohutuse põhitõdesid. Kui oled juba veega sõber, saad meie juures edasi lihvida ujumistehnikat just Sinule huvipakkuvas stiilis.

Ujuma õppida ei ole kunagi liiga hilja, olgu see siis lasteaias või pensionieas. Minu treenitavad on vanuses 2,5 eluaastat kuni 80+ ja kõik naudivad ujumist. Kui ka Sina oled mõelnud ujumise peale, aga pole veel mõtlemisest kaugemale jõudnud, või oled aastaid ujumisega tegelenud, aga sooviksid seda teha toetavas keskkonnas treeneri näpunäidete alusel, anna endast teada!

Kui palju läheb ujuma õppimiseks aega?

Ujuma õppimiseks kuluv aeg on nii lastel kui ka täiskasvanutel väga individuaalne, sõltudes suurel määral sellest, kui kiiresti kohanetakse veega ja vette välja hingamisega. Üldiselt on kooliujumiseks ette nähtud 40 tundi, millest 12 tundi on veega kohanemiseks. Lisatunnid on võimalikud ning olen ikka öelnud, et kohaletulemine on juba esimene võit. Julge pealehakkamine ja soov õppida on olulisemad kui konkreetne tundide arv, mille jooksul baasoskused omandatakse.

Kõige suurem takistus ongi veekartus. Mõnel inimesel tekib päris paaniline hirm, et vesi puudutab nägu, satub ninna või kurku ja püütakse instinktiivselt vältida olukorda, kui pea on vee all. Seega on veega kohanemisel väga tähtis roll. Kasutame järeleproovitud metoodikat alates sellest, et ujuma õppija teeb vees esimesed arglikud sammud kuni selleni, et ta on veega kohanenud ja tunneb end seal hästi. Kohanemine toimub lastel läbi mänguliste harjutuste, mis tekitavad lastes kindlustunnet ja äratavad uudishimu. Püüame vältida ebameeldivaid kogemusi.

Kuidas ma saan treeningute eest tasuda?

Treeningute eest tasumine toimub laste ujumise treeningrühmades osalejatele iga kuu alguses esitatava arve alusel Virmar Spordiühingule. Laste ujumise algõpetuse tundide, täiskasvanute ujumistreeningute ja vesiaeroobika eest saab tasuda ujulasse tulles Väimela Tervisekeskuse kassasse. Ujumise personaaltreeningute eest tasumine on kokkuleppel treeneriga.

Mitu inimest on ühes treeningrühmas?

Treeningrühmade suurused on erinevad ja sõltuvad konkreetsest rühmast ning kasutada olevate radade arvust. Näiteks laste ujumise algõpetuses on rühma suurus 6 last. Treeningrühmades on reeglina inimesi rohkem, maksimaalselt 7 ujujat raja kohta. Kui otsustad tulla ujumise personaaltreeningule, võid harjutada suisa uhkes üksinduses. 🙂

Mida tundi kaasa võtta?

Kõige tähtsam on tulles hea tuju, soov areneda ja valmidus teistega arvestada. Kui need on olemas, siis lisaks on tarvis kindlasti ujumisriideid, rätikut, pesemisvahendeid, ujumismütsi ja ujumisprille (algõpetuses pole soovitav, sest veega kohanemisel on vaja, et silmad harjuksid veega). Loe pikemalt, kuidas toetada last ujuma õppimisel kooliujumine.ee. Väimela Tervisekeskuses tuleb välisjalanõud jätta fuajeesse, nendega pole lubatud siseneda riietusruumidesse.

Millal saab laste ujumistreeningutele registreerida?

Laste ujumistreeningutele saab registreerida kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Septembris registreerunud jaanuaris uuesti avaldust esitama ei pea, kuid saavad soovi korral jaanuarist grupist lahkuda. See reegel sai kehtestatud nii, sest sama koosseisuga treenides sujub õppetöö palju paremini, kui siis, kui inimesed pidevalt tulevad ja lähevad. Loodame kõigi lapsevanemate ja laste mõistvusele, sest tõhusamad treeningud on meie kõigi huvides.