Kas Sina teadsid seda, et …? Põnevaid fakte ujumisest!
Eesti ujumine on 2020. aastal 110-aastane, esimestest Eesti meistrivõistlustest ujumises möödus 101 aastat, Väimela ujula sai tänavu 50 ja eestlasest ujuja Ivar Stukolkini olümpiavõidust möödus just 40 aastat.
Paljudel ujujatel on nii hea painduvus, et nad suudavad selili maas lamades sirgelt ette väljasirutatud jalgade varvastega põrandat puudutada.
Maailma sügavaim bassein asub Itaalias ja kannab nime Y-40. Sellel on sügavust 42,15 m, mida on isegi rohkem kui Eesti sügavaimal järvel, Rõuge Suurjärv (38 m).
Tšiilis asub bassein San Alfonso del Mar, millel on pikkust veidi üle ühe kilomeetri (1013 m), mahutades kokku 250 000 m3 vett. Väimela ujulas kulub sama pika maa ujumiseks üle 40 basseinipikkuse.
Ujumine on väga pika ajalooga: Jaapanis võisteldi selles juba üle 2000 aasta tagasi, Egiptusest on leitud ujumisega seotud maalinguid, mis võivad olla 4500 aastat vanad.
Ujumine oli kavas juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas ja on olnud esindatud ka kõigil järgnevatel suvemängudel.
Ujulast polnud esimestel olümpiamängudel juttugi: võistlused toimusid toona vaid meestele Zea lahes, kus vesi oli 13 kraadi soe ja kõrge lainetuse tõttu eksisid paljud ujujad trajektoorilt kõrvale.
Ujudes annad tööd peaaegu kõigile oma keha lihastele, mis muudab selle suurepäraseks tervet keha hõlmavaks liikumisviisiks. Veelgi parem, kasuta ujudes erinevaid ujumistehnikaid ja treening muutub veelgi tõhusamaks!
Ametlikud võistlused toimuvad neljas ujumisviisis – liblik, selili, rinnuli, vaba – ja neid kombineerivas kompleksis.
Liblikujumine ehk delfiin on ujumisviisidest kõige noorem, jõudes olümpiakavva alles 1956. aastal Melbourne’is.
Liblikujumine kasvas välja rinnuliujumisest, mida peetakse aga vanimaks ujumisviisiks, kandes hellitusnime konn.
Tuntud ooperilaulja, bariton Georg Ots tegeles nooruses edukalt ujumisega, võites muuhulgas Eesti meistritiitleid vaba- ja teateujumises ning ka esimese üle Tamula järve ujumise võistluse.
Maailma edukaim meesujuja Michael Phelps (USA) on karjääri jooksul võitnud 28 olümpiamedalit, nendest 23 kuldset, mida on rohkem kui paljudel riikidel.
Võistlusujujate seas levib komme kogu keha enne võistlust raseerida, et vähendada veetakistust ja parandada üleüldist veetunnetust võistluse ajal.
Anders Forvass Rootsist ujus 1989. aastal 25 meetri basseinis ühe ööpäeva jooksul maha 101,9 km pikkuse maa – seda on rohkem kui autoga Võrust Pihkvasse sõites!
Ka ujumise harrastajatel on tähtis vee tarbimine, et kompenseerida treeninguga kaasnevat vedelikukadu, sest pingutuse käigus tegelikult higistame vees, kuigi seda ise ei taju.
Ujumislestade leiutajaks võib pidada prantslast Louis de Corlieu’d, kes patenteeris leiutise 1933. aastal. Lestad olid mõeldud nii käte kui jalgade külge kinnitamiseks.
Korralikult omandatud ujumisoskus võib päästa Sinu ja võimalusel ka teise inimese elu.