Palju veeõnnetusi juhtub seetõttu, et ei täiskasvanud ega ka lapsed oska veekogude läheduses käituda, ei täida veeohutusnõudeid. Vähene ujumisoskus ei ole alati veeõnnetuse peamine põhjus. Järgnevalt uurime, mida on võimalik teha selleks, et suvine ujumine või suplemine vees ei tooks kaasa traagilisi tagajärgi.
Päästeamet tuletab meelde, et meie ise saame ohutuse heaks palju ära teha, järgides neid ja teisi veeohutuse nõuandeid:
Ujumine ja alkohol ei käi kokku. Keela ka alkoholi tarvitanud sõbral vette minna.
Hoia silm peal sõpradel ja pereliikmetel, kellega koos ujuma lähed.
Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht ja ära hüppa vette tundmatus kohas.
Ära hinda oma võimeid vees üle. Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks.
Paadiga sõitma minnes kanna alati päästevesti. Paati ei tohi üle rahvastada.
Peamised uppumissurmade põhjused Eestis ongi tihedalt seotud ülaltoodu eiramisega, olles lühidalt kokkuvõetult järgmised:
Nõrk ujumisoskus ja võimete ülehindamine
Järelevalveta lapsed veekogude ääres
Alkohol. NB! Peamine meeste uppumise põhjus
Tervislik seisund, terviserikked, libastumine vette
Ujumine ja hüpped vette selleks mitte ettenähtud kohtades
Ujumine juhuslike vee peal hoidvate esemetega (õhkmadratsid jms)
