Ujumine on üks igavesti vahva spordiala, mille on enda jaoks avastanud kümned tuhanded eestimaalased ning miljonid inimesed üle maailma. Eesti spordiregistri andmetel kuulub ujumine kõige populaarsemate alade hulka Eestis. Viimastel aastakümnetel on lisandunud juurde ka hulgaliselt uusi siseujulaid, mis teeb ujumisega tegelemise aastaringselt kättesaadavaks paljudele inimestele. Miks siis ikkagi ujumine?
Ujudes liigutame oma keha vastu veetakistust, mille käigus kogu keha peab tegema tööd, et vees edasi liikuda. Niisiis on ujumine hea näide kogu keha hõlmavast treeningust. Ujumine pakub südamele vajalikku koormust ja kasvatab kopsumahtu, olles samal ajal oluliselt vähem koormav luu- ja lihaskonnale kui enamik maismaal harrastatavaid alasid. Just sellel põhjusel on ujumine hea valik ka ülekaalulistele. Regulaarsel treenimisel aitab ujumine kasvatada füüsilist vastupidavust, arendada kogu keha lihaseid, parandada koordinatsiooni, tasakaalu ja painduvust.
Ujumine teeb tugevaks! 
Ujumine arendab keha! 
Ujumine pakub väljakutseid! 
Ujumine on nii mõnus!
Kaalulangetajad on ajast aega leidnud tee ujumise ja vesiaeroobika juurde, sest nii saab edukalt kaloreid põletada. Tunni pikkune ujumistreening kulutab ligikaudu 400-700 kcal, sõltuvalt konkreetse inimese kehamassist, treeningu intensiivsusest, valitud ujumisviisist, aga ka ainevahetuse eripäradest. Rusikareegel aga on, et raskemad inimesed põletavad sama pika treeninguga rohkem kaloreid. Ujumisviisidest on energiakulu mõttes kõige intensiivsem delfiin, kõige ökonoomsem seliliujumine. Krool on enamasti energiakulukam kui konn. Aktiivne treening tõstab kõigil ainevahetuse kiirust, kusjuures efekt jääb kestma ka mõnda aega peale treeningut.
Ujumine pole aga kaugelt ainult koormustreening, vaid ühtlasi ka jõutreening, kus iga käetõmme ja jalaliigutus treenib lisaks kalorite põletamisele ka lihaseid. Vesi on teatavasti umbes 800 korda tihedam kui õhk: ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem. Siit tulenevalt on kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad kui maismaal. Ujumises esineb lihasvigastusi suhteliselt harva. Lisaks kasutad ujumisel lihaseid, mida muidu treeningutes ei kasuta.
Tallinna Ülikool soovitab valdavalt jooksmisega või jalgrattasõiduga tegelevatel tervisesportlastel vahelduseks samuti ujumas käia. Ujumine on hea taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele, kelle põhiala ei ole ujumine. Uuringud on kinnitanud ujumise positiivset mõju seljavalude vähendamisel, vererõhu näitajate parandamisel, laste vaimse ja füüsilise arengu toetamisel ning isegi astma ravis. Lisaks ei tunne ujumine vanusepiire! Konkreetsete haiguste korral soovitan siiski enne basseini hüppamist nõu pidada arstiga.
Ujumisel on kasulik mõju ka meie vaimsele tervisele. Uuringud näitavad, et ujumine parandab une kvaliteeti, aitab vähendada stressi ning tõstab ka tuju. Ujumine pakub lõõgastust kuumal suvepäeval, olles samal ajal karastava loomuga. Meil viimasel ajal nii tihti esinevatel lumevaestel talvedel on ujumine basseinis tervistav nii kehale kui vaimule, pakkudes aega iseenda jaoks. Ujumine on siiski nauditav vaid siis, kui on omandatud elementaarsed oskused.
Inimene on loodud liikuma. Kaasaja töö ja elu on järjest istuvama loomuga. Samal ajal on oluliselt suurenenud energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Tervise Arengu Instituut on koostanud liikumispüramiidi, mis aitab mõista täiskasvanud inimese tervise säilitamiseks vajalikke erinevaid liikumisviise ning nende mõju tervisele ja heaolule. Nende soovitus on, et lisaks igapäevasele liikumisele tuleb teha mõõduka intensiivsusega aeroobseid tegevusi vähemalt 150 minutit nädalas. Lapsed peaksid liikuma regulaarselt iga päev vähemalt 60 minutit. See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Minu soovitus on tegeleda ujumisega.
