Ülemisel postkaardil on kujutatud Pirita jõge ja kloostri varemeid aastal 1909 (Tallinna Linnaarhiivi fotokogu). Jäänud oli veel aasta esimeste ujumisvõistlusteni Eestis, mis peetigi Pirita jõel. Väimela ujula avamiseni 1970. aasta kevadel tulnuks aega edasi kerida 61 aasta jagu. Kes rehkendamisega pead vaevata ei viitsi, siis olgu lühidalt öeldud, et Eesti ujumine on nüüdseks 110 aasta … Loe edasi
Ujumine on üks igavesti vahva spordiala, mille on enda jaoks avastanud kümned tuhanded eestimaalased ning miljonid inimesed üle maailma. Eesti spordiregistri andmetel kuulub ujumine kõige populaarsemate alade hulka Eestis. Viimastel aastakümnetel on lisandunud juurde ka hulgaliselt uusi siseujulaid, mis teeb ujumisega tegelemise aastaringselt kättesaadavaks paljudele inimestele. Miks siis ikkagi ujumine? Ujudes liigutame oma keha vastu … Loe edasi
Korraldame vesiaeroobika treeninguid kolmel päeval nädalas – süvaveeaeroobika esmaspäeval, jõuline vesiaeroobika teisipäeval ning klassikaline vesiaeroobika neljapäeval. Järgnevalt saad teada, mis on nende tundide eripärad ning miks üldse vesiaeroobikasse tulla tasub. Seda, kui lahe on meie vesiaeroobika rühmatreeningutel, pead aga ise järele proovima! Vesiaeroobika on meeleolukas rühmatreening, kus tund toimub muusika saatel ja kiiremas tempos kui … Loe edasi
Koroonaviiruse leviku tõttu olime kevadel sunnitud basseinist pikalt eemale jääma. Sügisel tuleb jätkuvalt olla ettevaatlik ning järgida Väimela Tervisekeskuse personali juhiseid. Oluline on treeningul ja pesemis- ning riietusruumis hoida teineteisest füüsilist distantsi, desinfitseerida käsi ning vähimagi haiguse kahtluse korral jääda koju. Täiendame seda lehekülge operatiivselt, kui meieni jõuab uusi tegutsemisjuhiseid seoses COVID-19 pandeemiaga. Seniks soovime … Loe edasi
Kas Sina teadsid seda, et …? Põnevaid fakte ujumisest! Eesti ujumine on 2020. aastal 110-aastane, esimestest Eesti meistrivõistlustest ujumises möödus 101 aastat, Väimela ujula sai tänavu 50 ja eestlasest ujuja Ivar Stukolkini olümpiavõidust möödus just 40 aastat. Paljudel ujujatel on nii hea painduvus, et nad suudavad selili maas lamades sirgelt ette väljasirutatud jalgade varvastega põrandat … Loe edasi
Palju veeõnnetusi juhtub seetõttu, et ei täiskasvanud ega ka lapsed oska veekogude läheduses käituda, ei täida veeohutusnõudeid. Vähene ujumisoskus ei ole alati veeõnnetuse peamine põhjus. Järgnevalt uurime, mida on võimalik teha selleks, et suvine ujumine või suplemine vees ei tooks kaasa traagilisi tagajärgi. Päästeamet tuletab meelde, et meie ise saame ohutuse heaks palju ära teha, … Loe edasi
Paljud inimesed meie ümber tunnevad hirmu vee ees. Ujuma õppimise eelduseks nii lastel kui ka täiskasvanutel on veega hästi kohanemine ehk siis tuleb saada veega sõbraks. Armastan ikka oma õpilastele öelda, et vesi on sinuga siis sõber, kui sina ise oled veega sõber. Järgnevalt jagangi praktilisi näpunäiteid, mis aitavad üle saada veekartusest. Hirm on täiesti … Loe edasi